Tutvusime kodulinnaga

Tänase hommikupooliku veetsime Tartu kesklinna tundma õppides. Kõigile oli väga tuttav loomulikult Kaubamaja ja muud kaubanduskeskused. Seekord läksime kaubandusest aga kaarega mööda.

Esimene elevust tekitav etapp oli loomulikult bussisõit. Bussikaarti polnud küll vist keegi  varem näinud. Seevastu teati hästi, et bussiliinidel on erinevad numbrid. 

Esimene peatus oli Turuhoone ja Mati Karmini tehtud seakuju juures. Paljud lapsed olid turus käinud ja teadsid mida seal müüakse.

Edasi viis teekond Emajõe äärde. Rääkisime jõest, sildadest ja vaatlesime kui ohtlik võiks olla jõe jääle  minek.

Kivisilla maketti uurides oli ühine seiskukoht, et selline uhke sild vajaks küll uuesti üles ehitamist.

Kohustuslik pilt kollase aknaga.

Lisaks raekoja uudistamisele saime heita pilgu ka homme avatavale jääst seakujule, mis just meie silme all autolt maha laaditi. 

Kuigi siga oli veel kilesse mässitud, sai selle kujust ikka veidi aimu. Paljud lapsed lubasid, et tulevad koos perega kindlasti seda  veel vaatama. 

See foto vajaks säilitamist! Loodetavasti on nii mitmelgi lapsel võimalus nii umbes 18 aasta pärast taas Alma materi  sammaste ees poseerida - nüüd juba diplom näpus!

Aeglane Surm võttis nii mõnegi oravalapse päris võhmale!

Selle hoone tundsid küll kõik ära, olime me siin ju käinud koos isadega Hullul Teadlasel külas.

Pärast tutvumist Ingli- ja Kuradisillaga oli aeg võtta suund lasteaia poole. Otsustasime, et tuleval aastal tuleme  jälle siia, jäi ju nii palju põnevaid paiku uudistamata. 

 Lasteaias ootas meid aga õppekäigu järeltöö - otsisime arvutist vastuseid küsimustele, millele vastamisega õpetaja linnas jänni jäi. Näiteks - kuhu on maetud Johan Skytte, kui palju raamatuid oli Morgensteini ajal Ülikooli raamatukogus, mitu aastat on Inglisild vanem Kuradisillast, kas jääst seakuju autor on naine või mees jne.